|
| Lubipahtel |
|
Tavaliselt lubikrohvitud pinda ei pahteldata. Sileda pinna saamiseks tuleb viimaseks kihiks kasutada peenema liivaga lubikrohvi ning pind õigel tahkumisastmel siluda nii et liivaterad jääks lubikrohvi sisse. Kui siledaks krohvimine ei õnnestu ja soovitakse saada eriti siledat pinda võib krohvitud pinda pahteldada. Enne pahteldamist tuleb aluspinda kindlasti niisutada. Pahteldada ei tohi paksemalt kui 1mm kiht korraga, paksem kiht praguneb kuivades.
Olenevalt hilisemast viimistlusest on valida nelja erineva pahtli vahel. Kui soovite pinda hiljem tapetseerida või värvida kaseiin-, savi-, linaõli-, tempera- või lubi-liimvärviga (ka Kreidezeiti Marmorlubivärv on tinglikult lubi-liimvärv kuna sisaldab metüültselluloosi) sobivad pahteldamiseks Kreidezeiti Lubipahtel, Fermacelli vuugi- ja peenpahtel või Eskaro peenpahtel Fine Pro. Kui aga soovite pinda hiljem traditsioonilise lubivärviga (kustutatud lubi+vesi) värvida, sobib pahteldamiseks ainult järgnev lubipahtel:
1 mahuosa lubjapastat
1 mahuosa dolomiidijahu
vett vastavalt soovitud konsistentsile
Enne pahteldamist niisuta aluspinda nii, et pind läigiks veest ja oota kuni läige kaob. Pahtelda ebatasasused. Mida kauem pahtlit siluda, seda siledam pind jääb. Kui on väga ebatasane pind, tuleks pahteldada mitmes kihis, üks kiht ööpäevas. Enne lubivärviga värvimist tuleb aluspinda jälle niisutada. Värv sulatab pahtli kergelt lahti, kuid õige pintslitööga (kerged siluvad ja tupsutavad pintslitõmbed) jääb pind hiljem peegelsile.
|
|
 |
|
